Tallinna Kuristiku Gümnaasium english russian  

Sündmused

Kooli kantselei on avatud
   kell 9.00-15.00.

   Suletud on 10. juuli - 4. august.

   Info: 634 0212

Viimati muudetud
Mida läheb vaja 1. klassi lapsel 21.08
Õpikute ja töövihikute väljastamine algavaks õppeaastaks 21.08
Koolivormi tellimine 16.08
 
Viimased pildialbumid
12. klassi lõpuaktus 20. ...
9. klasside lõpuaktus 20....
XII noorte laulu- ja tants...
Kuristiku 30. laulu- ja ta...
Kirjanik Indrek Hargla kü...
 
Kiirviited



Kalender



Outlook.com/
kuristiku.ee

Kuristiku Intra

Loov- ja uurimistööde keskkond
uta.kuristiku.ee

 
Õpetajate sünnipäevad
17.08 – Liana Lepik
23.08 – Kertu Pildre
02.09 – Kübe Tämmo
04.09 – Aire Luugus
04.09 – Riina Raaga
 
kuristiku.ee soovitab

Kuristiku
aktiivõppepäevade
blogi


Kuristiku
haridustehnoloog
soovitab


Kuristiku
klassiõpetajate
koduleht


Kuristiku
kehalise kasvatuse
koduleht


TKG koolileht Kresku
Noorte Kotkaste Tallinna Maleva Ida rühm
Noorte Kotkaste Tallinna Maleva Ida rühm


Berit kontsert
Märka ja aita

Lastefond
Aiesec


Kiida õpetajat!



SA Innove
Eksamikeskus


Lasnamäe Linnaosa Valitsus
Lasnamäe
Linnaosa Valitsus

Tallinna Haridusamet

Kooli Tervishoid

Meie oleme:

Tervist edendav kool



Esileht » Koolielu » Kresku 51 - mai 2008 » Intervjuu

Tule meie kooli õppima! Loe vastuvõtu kohta lähemalt...

Intervjuu

Kaksteist aastat – nagu niuhti!
Abituriendid heietavad mälestusi kooliajast.

Niina 

Robert LangKujutame ette pilti, 1. september aastal 1996. Kristel, Taavi, Polina, Robert ja Urmo sätivad ennast pabistades peegli ees ilusaks, et esimene koolisaasta algaks ikka kõige paremini ja pidulikumalt. Kujutame aga nüüd teist pilti, 28. aprill aastal 2008. Nüüd sätivad nad end peegli ees jälle ilusaks, et liikuda kollase koolimaja poole, ainult eemärk on nüüd edukalt lõpetada oma viimane kooliaasta. 

Ma usun, et kõige meeldejäävamad sündmused inimeste elus on kooliminek ja selle lõpetamine. Läbi on saanud üks oluline eluperiood, mis enam kunagi ei kordu.

Kuristiku on olnud kui teine kodu. Millest hakkavad lõpetajad puudust tundma?
Robert
(12.b) arvab, et ühest küljest hakkab ta igatsema inimesi, kes igal koolipäeval Kursistikku oma samme koos temaga on seadnud. Klassikaaslasi ja teisi sõpru, kellega kooliaastate jooksul nii head kui ka halba on kogetud.

Kindlasti meenutab ta igatsusega ka õpetajaid. Sõbra staatuse omandanud Heli, alati resoluutset proua Koppelit, järjekindlalt nõudlikku Annela Valdit, laitmatu renomeega Ella Luntsu ja teisi. Inimesed on need, kes annavad igale koolile hinge ja väärtuse, nii on see olnud ka meie kooliga. 

Teisest küljest teab ta, et hakkab mingil 63,452 määral igatsema kindlasti ka koolimaja. Vaevalt, et kellelgi see märkamata on jäänud – ega see maja just eriline arhitektuuriline pärl ei ole, aga ikkagi oma ju. Puhveti ja söökla järjekorrad, puupüsti rahvast täis trepid ja aroomirikas tualett olid kindlasti kooli ajal ebameeldivad nähtused, kuid eks neidki võib mõnes mõttes igatsema jääda. Kindlasti ei unusta Robert ka matemaatika järeltöid, humoorikaid keemia- ja bioloogiatunde ja alati igaviku kaugusel tunduvaid söögivahetunde.

Taavi
(12.c) ei unustada ka Koppeli vaimukusi, mida iga kord lihtsalt hämminguga kuulad. Vaimustuse ja austusega kuulati ka nende enda Hillar Palametsa ehk Ella Luntsu elavaid ajalootunde. Elu on huvitavaks muutnud kindlasti ka meie hüperaktiivne arvutiõpetaja. Üldse arvab Taavi, et meie koolil on vedanud – siia on kokku sattunud toredad inimesed, nii õpilasi kui ka õpetajaid silmas pidades.

Kuigi Polina (12.b) ei alustanud oma esimest kooliaastat Kuristikus, vaid tuli siia alles 8-ndas klassis, on tal siiski südemesse jäänud palju mälestusi. Kõige rohkem jäävad meelde võimlemispeod, mida teistes koolides sllisel kijul ei toimu. Võimlemispidu on viimastel aastatel eriti šefiks muutunud. Inimesi ühendab selleks valmistumine ehk tantsu tegemine: väljamõtlemine, muusika valimine, harjutamine, närvitsemine, naermine, nutmine ja muud sellised tegevused. Kindlasti jääb meelde eelmise aasta varietee, inimesed ja need trennid, kus nad naersid ennast lihtsalt lolliks ega teinud midagi, ja siis hiljem jäid ajahätta, mis on väga tüüpiline.

Meelde jäävad ka õpetajad. Mõnedest tunneb ta juba praegu puudust, kui enam koolis ei käi. Peale viimast koolikella oli tahtmine joosta igasse kabinetti ja teha suur-suur kalli-kalli igale õpetajale.

Kuristiku plussid ja miinused
Taavile tuleb esimese asjana kohe pähe, et siin on sõbralik õhkkond. Kõik teavad kõiki ja saavad läbi vähemalt mingilgi määral. Sealt koolist, kust ta tuli Kuristiku 10. klassi, hoiti rohkem omaette.

Kollane koolimaja – täis naeru
Kristelil (12.c) on meile varuks palju naljakaid juhtumeid. Ükskord kunstiõpetuse tunni ajal tegid  tüdrukud võidujooksu klassi, Kristel jäi ainukesena välja ning klassiõed hoidsid tugevasti ust kinni. Küll ta kopsis ja tagus ust, aga ei saanud lahti, sest teised hoidsid linki üleval. Siis tuligi õpetaja ja ütles, et palun minge nüd klassi. Aga tema ei saanud ka sisse, sest tüdrukud hoidsid tugevasti ust kinni, sest nad arvasid, et Kristel kopsib. Lõpuks, kui nad ukse lahti tegid ja nägid, et õpetaja oli ukse taga, oli nalja palju.

Läksid kord Kristel ja Taavi ÕOV-sse tunni ajal, olid niisama ja äkki Taavi hakkab karjuma ja jookseb ruumist välja. Kristelil hüppas süda kurku – ta mõtles, et Taavi nägi kummitust või midagi veelgi hulllemat, ja hakkas ka karjuma ning jooksis klassist välja. Välja jõudes hakkasid mõlemad naerma. Kui Kristel küsis, mis Taavil hakkas, siis Taavi vastas, et mine vaata kõlari auku. Kristel vaatas vaikselt kõlari sisse – sealt vaatasid talle vastu kellegi elupikad tundlad vastu. Kõlaris elas prussakas. Ta oli pahandanud, et nad muusika liiga kõvaks panid ja tuli neid ähvardama, peale seda kõheldi iga kord ja kontrolliti, kas härra Prussakas on kodus või mitte.

Viimased sõnad teistele kuristiklastele
Polina: Tundke rõõmu kooliajast ja tehke kõik võimalik, et Kuristkus veedetud aeg jääks alatiseks meelde.

Urmo:
12. klassis võtke end juba õppeaasta alguses kokku, et kõik asjad lõppu ei kuhjuks.

Taavi:
Teistest „äärelinnakoolidest” oleme me kindlalt üle, seega on kuristiklaste ülesanne hoida seda head taset ja muuta seda aina paremaks ja paremaks.

Kristel:
Hoidke oma lähedasi, kuna Kuristikust saate te endale sõbrad ja tuttavad eluks ajaks, võtke kõigest osa, kust vähegi saab, kuna kõik see tuleb elus kasuks. Ärge õppige üle, vaid nii, kuidas ise teate, et teile tarvis on, ja sööge tasuta toitu, kuni võimalik.


Muusika on midagi enamat kui hobi
Tiina Lesnikowiczi (11.a) tulevik kuulub muusikale.

Kätlin Savva

Tiina LesnikowiczMillal alustasid laulmist?
Laulmist alustasin juba väga varakult, umbes 3-aastaselt lasteaias.

Kelle või mille mõjutusel hakkasid laulmist tõsisemalt võtma?
Eks see laulupisik on olnud kogu aeg. Hakkasin laulma enne kui rääkima. Mu vanemad nägid, et mulle meeldib laulda ja olen sellest huvitatud, seega panid nad mu koori laulma. Sealt edasi muutus huvi laulmise ja muusika vastu suuremaks ning hakkasingi laulmist aina tõsisemalt võtma.

Kas käid praegu ka kooris laulmas?
Käin küll, kuigi viimasel ajal pole nii tihti enam käinud. Olen kooris laulnud juba 14 aastat, seda küll mitte ainult ühes kooris. Pikemalt olen olnud Eesti Raadio laulukooris, kus peagi saab 9 aastat oldud.

Kas oled käinud ka esinemas?
Esinemas olen nende aastate jooksul käinud päris palju, peamiselt kooriga. Olen käinud mitmel pool Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Norras ja Inglismaal. Samuti on olnud mitmeid esinemisi koolis ja mõnel konkursil.

Millised on su saavutused laulmise alal?
Eks iga kontsert on omamoodi saavutus ja kogemus. Siiski, koos kooriga oleme salvestanud hetkel 7 plaati, kaheksas on tegemisel. Enda jaoks on ehk saavutus „Superstaari“ ja „Kaks takti ette“ saate katsetel osalemine. Edasi ma küll ei pääsenud, aga julgust ja kogemust sain juurde kindlasti.

Kuidas sulle meeldib laval olla?
Laval on väga hea olla, eriti koos kooriga ja kui publik on hästi sõbralik ning julgustav. Alguses on küll väike pabin sees, aga see möödub kiiresti. Üksinda pole ma veel päris harjunud laval olema, kuna hakkasin alles hiljuti soololaulmist harjutama ja see võtab veel aega ning harjumist.

Kas tahad saada kuulsaks?
Tänapäeva muusikamaailmas tundubki peamine olevat kuulsusejanu. Eks kõik tahavd ju kuulsaks saada ja olla tuntud üle maailma. Kindlasti unistab iga inimene kuulsusest vähemal või suuremal määral, eks see käib ka minu kohta. Paraku kaasnevad kuulsusega mitmesugused probleemid. Sellepärast pühendan ennast ainult laulmisele ja muusikale ega mõtle kuulsusele. Minu jaoks ei ole see lihtsalt kuigi oluline.

Mida laulmine sinu jaoks tähendab?
See on päris hea küsimus. Inimesele, kes laulmisega ei tegele, on seda üpris raske seletada ja edasi anda. Minu jaoks ei ole laulmine ainult hobi, see on midagi palju suuremat. Võin öelda, et see on mu elu, kuna kõik minu elus toimuv on seotud mingil moel kas muusika või laulmisega. Seega ei suudaks ma  ette kujutada oma elu ilma muusikata. Muusika vahendusel saab väga hästi oma tundeid väljendada ning samuti on see ka hea pingemaandaja.

Millised on sinu tulevikuplaanid?
Kindlat plaani nagu polegi. Laulmisega jätkan aga kindlasti. Palju on veel õppida ja areneda. Olen mõelnud tõsisema soolokarjääri peale ja selle nimel tegutsenud. Tulemusi on olnud loodetavasti näha nii mõnelgi koolikontserdil. Samuti panen hetkel kokku bändi. On plaan minna õppima laulmise ja muusikamaailmaga seotud ametit, aga midagi kindlat paigas veel pole.


„Hommikuti ärkan, naeratus näol..“
Kuidas läheb meie kooli 11.a klassi õpilasel Ireena Schmidt´il Lõuna-Aafrikas.

Heli

Lõuna-AafrikaJuba teist aastat õpib meie kooli õpilane Ireena teisel pool maakera – imelises Lõuna-Aafrika Vabariigis. Oma tubliduse ja töökusega on Ireena jõudnud poole aastaga lõpetada 11. klassi ning ülejäänud pool aastat veedab ta Aafrika päikese all tarkust omandades. Sama loodab ta korrata ka 12. klassis.

Kuidas sattusid Lõuna-Aafrikasse?
Juhuse kaudu. Tahtsin minema saada ja lihtsalt läks nii.

Kas sul hirm ei olnud alguses sinna niimodi minna?
Hirm tuli alles siis, kui kohale jõudsin. Siis polnud enam midagi teha, nii et sain üle.

Kui kaua oled seal juba elanud/õppinud?
Kõik kokku ligi kaks aastat

Kirjelda oma elu seal veidi...
Igapäevaselt pole palju teisiti. Ainuke erinevus, et Lõuna-Aafrika vabariigis ärkan positiivsemalt. Päev on rõõmsam ja lähen tavaliselt heade mõtetega magama.

Milline on Sinu koolielu LAV-is?
Kiire on. Õpin juba eriala. Kuristiku koolis õpetatavatest ainetest on mul siin ainult matemaatika ja inglise keel on põhiliselt suhtlemisõpetus. 90% ajast tegelen praktilise tööga ehk valmistan ehteid. Koolipäevad on kaheksast kolmeni.

Sa käid arvatavasti mõnes eliitkoolis? Mis sarnaneb Eesti koolidega, mis erineb?
Ei käi eliitkoolis. Tavaline college. Ei miskit erilist. Aeg ja koolipäevad on sarnased ja kõik muu on erinev. Õpetaja-õpilase suhe on lähedasem ja klassis saavad kõik suurepäraselt läbi. Pole mingisugust narrimist ja mõnitamist.

Kas on mingi eriala ka, mida sa LAV-is õpid?
Juveelidisain. Joonistamisega on sel tegelikult väga vähe pistmist. Tavaliselt antakse mingi teema  kas sõrmuse, kõrvarõngaste või muu taolise jaoks ja siis on endal natuke vaba ruumi, et teemaga mängida. Kaal ja tehnika on ette antud, nii et põhimõtteliselt tegelen ma siin juveelide valmistamise, mitte joonistamisega.

Kuidas jõuad üldse oma koolitööd Eestis korda ajada ja siis veel teisel pool maakera õppida?
Seda peaksid sa pigem õpetajate käest küsima, sest ausalt öeldes ma ei tea, kuidas see kõik lõpuks välja tuli. Tegin, mis sain, selle lühikese aja jooksul. Lõpetamine Eestis ja erialaõpingud siin saab arvatavasti mu senini kõige suurem proovikivi olema. Samas ma tean, et nii siin kui Eestis on kõik väga mõistvad ja abivalmis, mis kogu mu ettevõtmist puudutab. Tuleb endasse uskuda.

Sinusse suhtutakse Aafrikas kindlasti ka teisiti, kuna oled "valge"?
Niipea kui inimesed teada saavad, et ma pole kohalik, on kõik teisiti. Mina saan kõikidega samamoodi läbi. Moslemid, mustad, hindud või kellega iganes.

Nüüd tõsisemalt: Kas see on tõsi, et LAV on üks suurima kuritegevusega riike maailmas?
Nii väidab statistika ja mina pole inimene, et seda ümber lükata.
Nagu teada, valitsevad riigis suured vastuolud... Seleta lühidalt, mis riigis konflikte tekitab. Kas need on ka Sind kuidagi puudutanud?
Ma arvan, et konflikte tekitab üksteisest möödarääkimine ja fakt, et kõik ainult õigustavad oma tegusid selle asemel, et teisi vahelduseks kuulata. Riigisisesed konfliktid mõjutavad kõiki, kes selles riigis elavad. Kaasa arvatud mind.

Millised on üldse LAV-i inimesed?
Eluõõmsad. Nad leiavad alati midagi, mis neile naeruatuse näole toob. Ja nad oskavad seda positiivsust sinusse süstida, kui sul halb päev on.

Kas sa peale kooli lõpetamise kavatsed Eestisse tagasi tulla? Millised näevad su tulevikuplaanid välja?
Mitte lähitulevikus. Tulevikuplaanid näevad head välja.

Kas ja miks on LAV parem kui Eesti?
Igaühele oma. Minu jaoks on LAV praegu õige valik.

Soovime Ireenale kõike paremat!

Afrikaansi (üks Lõuna-Aafrika vabariigi 11-st ametlikust keelest) sõnastik õpilastele:
Tere päevast - Goeie middag
Head aega! - Tot siens!
Aitäh! - Dankie!
Kool - Skool
Õpetaja - Onderwyser
Mul on kõht tühi. - Ek is honger
Ei tea.. - Ek weet nie
Ma pole õppinud.. - Ek het nie geleer nie
Mu koer sõi mu koduse töö ära - My hond het my huiswerk geeet
Ära minult küsi! - Moenie vir my vra nie
Ma armastan sind - Ek is lief vir jou 


Nr 303: So long, farewell, good bye!
Õpetaja Ene Tiits hakkab pensionipõlve pidama.

Heli

Ene TiitsKuristiku Gümnaasium peab kahjutundega hüvasti jätma ühe meie kooli suurepärase pedagoogiga – inglise keele õpetaja Ene Tiitsuga. Inglise keele Grand Old Lady on nimelt otsustanud peale aastaid kestnud õpetajatööd lõpuks rahulikult pensionipõlve nautima minna.

Alati ilusat soravat inglise keelt kõnelenud õpetaja Tiits sattus inglise keele erialale Tartu Ülikoolis, kuigi alguses olid tal hoopis plaanid tudeerida keemiat. Samuti on ta õppinud uhkes ja väga hinnatud Moska Võõrkeele Instituudis ning ka Inglismaal. Enne Kuristiku gümnaasiumisse sattumist oli ta töötanud 12 aastat Tallinna 21. keskkoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis.

Õpetaja Tiits alustas õpetamist meie koolis 2001. aastal, tollal küll ainult poole kohaga, ent nüüdseks on ta saanud tähtsaks killuks meie kirjust koolielust. Viisakas käitumine ja vaoshoitus on see, mida peaksime õpetaja arvates inglastelt õppima. Ja inglise kirjandust peaks ilmtingimata lugema!

Küsinud õpetajalt, mis võiks olla tema elu moto, vastas ta mulle lihtsalt: „Püüa elada ja käituda nii, et ei peaks ennast ega teisi häbenema!“

Siin on väike huumoriga vürtsitatud luuletus, pühendatud austatud õpetajale:

Please Mrs Tiits
(As she loves British humour..)

Please Mrs Tiits
This boy Derek Drew
Keeps copying my work, Miss.
What shall I do?

Go and sit in the hall, dear.
Go and sit in the sink.
Take your books on the roof, my lamb.
Do whatever you think.

Please Mrs Tiits
This boy Derek Drew
Keeps taking my rubber, Miss.
What shall I do?

Keep it in your hand, dear.
Hide it up your vest.
Swallow it if you like, love.
Do what you think best.

Please Mrs Tiits
This boy Derek Drew
Keeps calling me rude names, Miss.
What shall I do?

Lock yourself in the cupboard, dear.
Run away to sea.
Do whatever you can, my flower.
But don't ask me!



Uued tööpakkumised    Koolivorm 1.-6. kl   
Õpilaspileti tellimine   
Vastuvõtt kooli!   
Teated


Söökla menüü


Spordiedetabel

Võta osa
> Noorte meedialaager Rakveres
> Prantsuse päev 32. Keskkoolis
> Tasuta nutilaager!
> Tasuta klassikalise muusika kontsert!
> Energiasäästuvalgusti konkurss


Vanemad uudised




Kuristiku GÜmnaasium | www.kuristiku.ee | 2001-2015 | web | Etomite
 
in English po russkii