Tallinna Kuristiku Gümnaasium english russian  

Sündmused

22. apr - 1. mai - Koolivaheaeg
Koolimaja avatud kell 8.00.

Viimati muudetud
Toimus esimene Tallinna Nobenäpp 2017 27.04
2016/2017-4, 25. aprill 2017 27.04
2. klassid ülelinnalisel robootikapäeval 25.04
 
Viimased pildialbumid
Nutitund vanematele 5. apr...
Tallinna Nobenäpp 2017 20...
Naistepäev 8. märtsil 20...
Algklasside spordipäev 25...
2. klasside jõulupidu 17....
 
Kiirviited



Kalender



Outlook.com/
kuristiku.ee

Kuristiku Intra

Loov- ja uurimistööde keskkond
uta.kuristiku.ee

 
Õpetajate sünnipäevad
24.04 – Uno Liiv
29.04 – Valentina Tsirihhova
30.04 – Merilyn Martis
03.05 – Eve Neito
11.05 – Ulvi Nei
12.05 – Anne Leivalt
 
kuristiku.ee soovitab

Kuristiku
aktiivõppepäevade
blogi


Kuristiku
haridustehnoloog
soovitab


Kuristiku
klassiõpetajate
koduleht


Kuristiku
kehalise kasvatuse
koduleht


TKG koolileht Kresku
Noorte Kotkaste Tallinna Maleva Ida rühm
Noorte Kotkaste Tallinna Maleva Ida rühm


Berit kontsert
Märka ja aita

Lastefond
Aiesec


Kiida õpetajat!



SA Innove
Eksamikeskus


Lasnamäe Linnaosa Valitsus
Lasnamäe
Linnaosa Valitsus

Tallinna Haridusamet

Kooli Tervishoid

Meie oleme:

Tervist edendav kool



Esileht » Projektid » Comenius 1 » Referaat

Tule meie kooli õppima! Loe vastuvõtu kohta lähemalt...

Referaat

Skaudid

Maarja Aleksejev

Skautluse ametlikult registreeritud üksus alustas 1912.a Pärnus tegevust. Sealne liikmete arv oli kuni 30 skauti ja poiste vanus 12-17 aastat. Koondused toimusid neil vähemalt kord nädalas, kus suhtluskeel oli vene keel, kuid omavahel räägiti ka eesti ja saksa keeles. 1917. aastal pommitasid sakslased Pärnut ja gümnaasium, kus poisid õppisid, evakueeriti. Enne seda rüüstasid vene sõdurid skautide kodu ja pillasid nende varanduse laiali. Selletõttu lõppes sealne skautlik tegevus, mis oli kestnud viis aastat.

Aastail 1916-1917 tekkisid skaudirühmad mitmel pool Eestimaal. Vabadussõja ajal hakkasid skaudirühmad kujunema üleöö. Lühikese ajaga olid skautide üldarvus 6000. Anti välja suurel hulgal Ameerikas saadud sõdureile kitsaks jäänud riidevarustust ja tanksaapaid ning peagi olid rühmad sõdurlikult riietatud. Pärast Vabadussõda ei olnud riik skautlusest enam eriti huvitatud. 1823.a asendas sõduri vormi juba nägus skaudiriietus. Anti välja skautlikku ajalehte ja käsiraamatuid. Kolmekümnendate aastate algul skautluse osatähtsus taas tõusis. Erilise tõuke andis "Noorte Kotkaste" organisatsiooni rajamine Kaitseliidu juures.

1940.a. keelustati Eestis skautlik liikumine, seoses Eesti okupeerimisega Nõukogude Liidu poolt.

Skaudiliikumise aluseks on skauditõotus ja -seadused. Skaut järgib seadusi oma igapäevases elus. Skautide ja noorkotkaste seadused on enamvähem ühesugused. Skaudid jagunevad vanuse järgi hundudeks ja skautideks.

Skaudi tõotus: Annan pühaliku tõotuse, et püüan teha parimat, täita oma kohust Jumala ja Eesti isamaa ees, aidata ligimest ja igal ajal täita skaudiseadusi.

Skaudid annavad tõotuse tavaliselt pidulikul tseremoonial peale järgueksami sooritamist.

Hundu lubadus: "Luban olla sõnakuulelik, austada Taevaisa, armastada Isamaad, täita hundu seadusi ja teha iga päev head."


GAIDID

Kuidas ja millal gaidlus Eestisse tuli?
1919. aastal loodi esimesed rühmad Tallinnas ja Tartus. Arvatavasti oli rühmi tekkinud juba varemgi, aga teated nendest on puudulikud. 1920. aastal oli olemas juba esimene eestikeelne gaidide malev. Liikmeskond kasvas iga aastaga ja jaotati varsti kaheks piirkonnaks - Põhja ja Lõuna-Eestiks. Järgnesid aastad tõsist gaidlikku tegevust ja kui 1940. aastal organisatsioon keelustati kui nõukogulikule riigile sobimatu, oli Eestis juba üle kahe ja poole tuhande gaidi.

Mõned rühmad tegutsesid keelustamisest hoolimata paar aastat salaja edasi

Kes on gaidid? Gaidid on tütarlapsed, kes kuuluvad organisatsiooni, mida maailmas tuntakse gaidliku või skautliku organisatsiooni nime all. Gaidi nimetus tuleb inglise keelest, tähendades teejuhti, eesminejat, rajaleidjat. Algupäraselt viidati sellega ühele briti sõjaväelisele üksusele Indias, kes oli nii maakuulajate, tee-ehitajate kui ka õpetajatena ja vajadusel sõduritena India mägipiirkondades ametis.


NOORED KOTKAD

Noored Kotkad on Kaitseliidu skautlik noorteorganisatsioon, mis asutati Kaitseliidu Vanematekogu otsusega 27. mail 1930. aastal. Tegevussuunana märgiti "isamaalise vaimu ning isamaa heaks valmisoleku" kasvatamist Organisatsioon oli poolsõjaline. 1933.aastaks oli noorkotkaid üle 4500. . Enne laialisaatmist 1940. aastal oli Eestis 20000 noorkotkast.

Noorkotkad pidasid nädalas ühe umbes tunniajase koonduse. Suviti toimusid laagrid . Noorkotkad näitasid oma teadmisi ja oskusi mitmesugustel erialaeksamitel. Need andsid õiguse kanda pluusi vasakul käisel 3cm läbimõõduga riidest märki. Mõnel poisil vasak varrukas lausa kisendas neist märkidest.

Poisid jagunesid vanuse järgi noorhaugasteks (7-12a) ja noorkotkasteks (12 ja vanemad).

Noorhauka kombed:
1. Noorhaugas ei vedele hommikul voodis, vaid tõuseb kohe pärast ärkamist
2. Noorhaugas korrastab oma voodi ise, ei oota, kuni teised seda teevad
3. Noorhaugas peseb hoolega, ei unusta kõrvu ega kaela
4. Noorhaugas puhastab oma hambaid, sest ta teab, et hambad on kõhu sõbrad
5. Noorhaugas seisab ja istub sirgelt, mitte küürus
6. Noorhaugas teeb alustatud tööd alati lõpuni
7. Noorhaugas naerab, kui tal on valus ja vilistab, kui tal on raske
8. Noorhaugas on igaühe vastu lahke ja viisakas
9. Noorhaugas püüab iga päev oma ligimesele head teha
10. Noorhaugas on loomade ja looduse sõber ning kaitsja

Noorkotka seadused:
1. Noorkotkast võib usaldada
2. Noorkotkas armastab oma kodu ja on ustav isamaale
3. Noorkotkas on abivalmis
4. Noorkotkas on iga noorkotka sõber ja nõrgema kaitsja
5. Noorkotkas on viisakas ja õilis
6. Noorkotkas on looduse sõber ja kaitsja
7. Noorkotkas täidab korralikult oma vanemate ja juhtide käske ega tee midagi poolikult
8. Noorkotkas on julge, rõõmus ja naeratab raskustele
9. Noorkotkas on kokkuhoidlik, töökas ja visa
10. Noorkotkas on puhas mõttes, sõnas ja teos


Noorkotka raudsed seadused:
1. Noorkotkas on hoolas õppija
2. Noorkotkas on karske
3. Noorkotkas ei suitseta

Noorkotka pühalik tõotus: "Kinnitades ausõnaga annan pühaliku tõotuse teha kõike, mis minu võimuses, et täita oma kohust Eesti isamaa ees, igal ajal aidata ligimest, ustavaks jääda noorkotka seadustele ja nende järgi talitada. Olen alati valmis!"


KODUTÜTRED

"Kodutütar, kõik, mida sa teed, püüa teha hästi, siis teostad sa oma ülesande - kasvad kohusetundlikuks kodanikuks Eesti Vabariigile, sirgud heaks emaks eesti kodule ja valmid väärtuslikuks liikmeks suurele inimühiskonnale."

Kodutütred on 1932. aastal Naiskodukaitse juurde loodud isamaaline skautlik organisatsioon, kuhu võib kuuluda iga tütarlaps alates kaheksandast eluaastast. Kodutütardest peaks kasvama vääriline vahetus Naiskodukaitse ridadesse.
Tegevus toimub koonduste, laagrite, matkade ja teiste ühisüritustena, mis annavad teadmisi ja oskusi järgukatsete sooritamiseks. Kodutütreid juhib kodutütarde peavanem.

Kord nädalas seletati kodutütardele kümmet käsku, kotkamärgi tähendust, tervitamisviise ja sümboolikat, arutati eelolevaid ettevõtmisi. Pärast seda tehti midagi praktilist, näiteks õpiti esmaabi. Lõpus oli aega mängule, mis oli kõige toredam. Mängiti, lauldi ja tantsiti. Iga kogunemist alustati sümboolse lipuheiskamisega ja lõpetati lipulangetamisega. Sel ajal kui lippu heisati, hoidsid teised poolkaarde rivistunult lipu poole kolme väljasirutatud sõrme ning lauldi mõnd isamaalaulu. Vabariigi aastapäeval või mõne muu tähtsama sündmuse puhul toimus pidulik koondus, mis hakkas suure lipu sissetoomise ja kahe küünla süütamise tseremooniaga. "Tuli valgustab" ütles üks küünla süütaja. "Tuli soojendab," lausus teine. Selle järel kõlas rühmavanema repliik: "Valitsegu valgus ja soojus meie keskel".

Vorm oli ja on kollane-hall-tumesinine. Kodutütardele ei korraldatud sõja-, luure- ega maastikumänge. Telkide puudusel polnud paljudel võimalik nautida laagrielu võlusid. Kuid võis osa võtta suvelaagritest.

Kodutütred jagunesid vanuse järgi nooremateks ja vanemateks kodutütardeks.

Noorema kodutütre tõotuse tekst: "Tahan olla hea ja sõnakuulelik kodutütar, armastada oma kodu, austada oma vanemaid ja juhte.

Noorema kodutütre kombed ja seadused
1. Peseb end hoolega, puhastab küüned ja hambad.
2. Teeb korda oma voodi ja hoiab korras oma laua, sahtli ja kapi
3. Teeb alustatud töö alati lõpuni.
4. Ei hädalda, kui tal on raskusi ületada.
5. On igaühe vastu lahke ja viisakas.
6. Püüab teha head oma ligimesele.
7. Õpib hoolega.
8. Istub ja käib sirgelt.
9. Kuulab oma vanemate sõna.
10. On looduse ja loomade kaitsja.

Vanema kodutütre tõotuse tekst: "Tahan olla korralik ja aus, armastada oma kodu ja isamaad , aidata ligimest ja jääda ustavaks kodutütarde põhimõtetele ja täita põhimäärusi.

Vanema kodutütre kombed ja seadused:
1. Armastab oma kodu ja on ustav isamaale.
2. Kodutütar peab sõna.
3. Kuulab oma vanemate ja juhtide sõna.
4. On aus, karske, südamlik ja elurõõmus, puhas mõttes, sõnas ja teos.
5. Õpib hoolega ja annab eeskuju teistele.
6. Viisakas, lahke ja alati abivalmis, on nõrgemate kaitsja ja vanemate austaja.
7. Hoolitseb puhtuse ja korra eest oma ümbruses, aitab vanemaid kodustes töödes.
8. Teeb alati alustatud töö lõpuni.
9. On töökas, hoolas ja tähelepanelik.
10. On looduse ja loomade sõber.

Kodutütred ja noorkotkad olid/on tavalised lapsed tavalistest peredest. Võiv olla vaid suurem auahnus, mängu- ja esinemishimu eristab neid teistest lastest.

Skautlust ja noorkotkaid taheti ühendada, kuid skaudid ei olnud sellega nõus. Noorkotkaste organisatsiooni põhiülesanne oli noorte ettevalmistamine kaitseliiduks. Skaudid rõhutasid aga skautluse rahvusvahelist iseloomu ja laiemaid ülesandeid. Noorkotkaste ja kodutütarde organisatsioonid on riiklikud, kuid skaudid ja gaidid on eraorganisatsioonid. Kuigi skautidel ja noorkotkastel olid eesmärgid peaaegu ühised, ei jõutud siiski nende ühendamiseni. Kumbki ei tahtnud taha järeleandmisi. Alles 1939.a skaudid ja noorkotkad liideti. Liikmeid oli kokku juba 25000.


Seotud lehed:
Koolivorm 1.-7. kl   
Õpilaspileti tellimine   
Vastuvõtt kooli!   
Teated


Söökla menüü


Spordiedetabel

Võta osa
> Noorte meedialaager Rakveres
> Prantsuse päev 32. Keskkoolis
> Tasuta nutilaager!
> Tasuta klassikalise muusika kontsert!
> Energiasäästuvalgusti konkurss


Vanemad uudised




Kuristiku GÜmnaasium | www.kuristiku.ee | 2001-2015 | web | Etomite
 
in English po russkii