Tallinna Kuristiku Gümnaasium english russian  

Sündmused

8. nov - Isadepäeva kontsert
21. nov - Aktiivõppepäev


Vaata meie koolilehte
       DigiKresku

Viimati muudetud
Septembrikuu tegijad 05.11
Üldtööplaan 04.11
Toitlustamine 04.11
 
Viimased pildialbumid
Isadepäeva kontsert 8. no...
Rebaste ristimise nädal 8...
11. klassi äriideede esit...
Tallinna Nobenäpp 3. mail...
Võistlusmäng Autobahn 16...
 
Kiirviited



Kalender



Outlook.com/
kuristiku.ee

Kuristiku Intra

Loov- ja uurimistööde keskkond
uta.kuristiku.ee

E-raamatukogu

 
Õpetajate sünnipäevad
07.11 – Liis Tisler
12.11 – Ly Melesk
20.11 – Lisann Aljaste
22.11 – Malle Trus
27.11 – Marilis Kirotar
 
kuristiku.ee soovitab

Kuristiku
õpetajate blogi


Kuristiku
aktiivõppepäevade
blogi


Kuristiku
haridustehnoloog
soovitab


Kuristiku
klassiõpetajate
koduleht


Kuristiku
kehalise kasvatuse
koduleht


TKG koolileht Kresku

Tallinna
Koolijuhtide Ühendus


Foxacademy

Õpetaja.eu

Eesti 100 tamme

Berit kontsert
Märka ja aita

Lastefond
Aiesec


Kiida õpetajat!



SA Innove
Eksamikeskus


Lasnamäe Linnaosa Valitsus
Lasnamäe
Linnaosa Valitsus

Tallinna Haridusamet

Kooli Tervishoid

Meie oleme:

Tervist edendav kool






Esileht » Õppetöö » Dokumendid » Õppenõukogu protokollid » 2009/2010-3, 7. jaanuar 2010

Tutvu meie kooli huviringidega siin...

2009/2010-3, 7. jaanuar 2010

Tallinna Kuristiku Gümnaasium ÕPPENÕUKOGU PROTOKOLL

7. jaanuar 2010, nr 3, Tallinn

Algus 10.00, lõpp 12.15
Juhatas hr Raino Liblik
Protokollis pr Karmen Kisel

Päevakord:

1. Õpilaste vastuvõtu kord aastaks 2010 – R.Liblik.
2. Tööohutuseeskirjadega tutvumine, õpetajate instrueerimisest - R.Liblik.
3. Kodukorra kinnitamine - R.Liblik.
4. Rahulolu uuringud - R.Liblik.
5. Erivajadustega õpilased koolis. Nende erisuse arvestamise võimalustest tavakoolis riikliku õppekava täitmiseks –  parandus- ja tugiõppe tundide õpetajad, psühholoog.
6. Ettevalmistustest riigieksamite valimisel ja olemasolevatest valikutest – S.Aiaste.
7. Gümnaasiumi õpilaste tulemustest õppetöös 1. poolaastal – gümnaasiumi klassijuhatajad.
8. Õppekeskkonnad – A.Metsaveer.
9. Ametijuhenditest, sisekorra eeskirja uuendamisest - R.Liblik.
10. Jooksvad küsimused.

1. Õpilaste vastuvõtu kord aastaks 2010 – R.Liblik.
KUULATI:
R. Liblik – tulenevalt Tallinna koolivõrgu korrastamise kavast ja üleüldisest õpilasarvu langusest muutus õpilaste vastuvõtu kord. Sellekohane info läheb üles kooli kodulehele ja vastuvõtu kord ametlike dokumentide alla. Vastuvõtu korra kinnitab haridusamet.
Alates 1.03.2010 algab laste registreerimine esimesse klassi. Esialgsed nimekirjad tulevad klasside kohta 15. juuniks. Ei muutu 2.-9. ja 11.-12. klassi astumise kord.
Vastuvõtuks kümnendasse klassi toimuvad katsed meie kooli õpilastele 19. märtsil ja väljastpoolt tulijaile 7. ja 8. aprillil kell 15-17.
Olulisim muudatus on, et 25. juuniks tuleb esitada haridusametisse nimekirjad ja 10. klassi astuvate õpilaste arv. Kümnendate klasside avamiseks peab olema 52 õpilaskandidaati.
Seetõttu on oluline propageerida õpilaste jätkamist meie kooli gümnaasiumiosas ja teha ka reklaami väljaspool maja, et leida võimalikult palju õpilaskandidaate teiste koolide põhikoolide lõpetajate hulgast. Sellega seoses küsitletakse ka Kuristiku Gümnaasiumi praeguseid kümnendate klasside õpilasi, kes asusid siia õppima väljastpoolt meie kooli, selgitamaks välja, mille alusel tegid nad oma edasiõppimise otsuse meie kooli kasuks.
Peab olema valmis selleks, et kui Lasnamäe Üldgümnaasiumil ja Sikupilli Keskkoolil 10. klassi avada ei õnnestu, tuleb Kuristiku Gümnaasiumil avada kolm kümnendat klassi.
Lõpliku otsuse õpilaskandidaatide vastuvõtmise kohta teeb komisjon põhikooli lõputunnistuse ja testide pingerea tulemuste alusel 25. juuniks 2010. Eelduseks on põhikooli lõputunnistusel positiivsed hinded.
Otsus õpilaste nimekirja vastuvõtmise/mittevastuvõtmise kohta tehakse õpilasele ja tema vanemale teatavaks kirjalikult (e-kirjaga või paberkandjal) hiljemalt 1. juuliks.
OTSUSTATI:
1.1 Esitada Kuristiku Gümnaasiumi vastuvõtu kord kinnitamiseks Tallinna Haridusametile


2. Tööohutuseeskirjadega tutvumine, õpetajate instrueerimisest R.Liblik.
KUULATI:
R. Liblik – andis teada, et kõik õpetajad peavad tutvuma tööohutusjuhenditega, küsimuste korral küsida Ly Meleski, Siiri Aiaste või Malle Krooni käest. Õpetajatel tuleb täita ankeedid instrueerimise kohta. Alates esmaspäevast, 11.01 algab aktiivne tööohutuseeskirjade tutvustamine. Õpetajatel tuleb tutvuda kuue erineva ohutusjuhendiga.
OTSUSTATI:
2.1 Õpetajad tutvuvad jaanuarikuu  jooksul põhjalikult kõigi vajalike tööohutusjuhenditega

3. Kodukorra kinnitamine - R.Liblik.
KUULATI:
R. Liblik - tegi ettepaneku mitmed parandus- ja täiendusettepanekud läbinud kooli kodukorra kinnitamiseks. Edasiseks eesmärgiks on koostada ka lühendatud ja lihtsustatud kodukorraeeskirjad erinevate vanuseastemetele.
OTSUSTATI:
3.1 Kinnitada Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi kodukord

4. Rahulolu uuringud - R.Liblik.
KUULATI:
R. Liblik – teavitas, et 11.01-16.01 peaksid kõik õpetajad arvutiklassis või isiklikus arvutis täitma õpetajatele suunatud rahuloluküsitluse.
Vastav rahuloluküsitlus viidi sügisel läbi nii lapsevanemate kui ka kõigi õpilaste hulgas.  Lapsevanemaid osales 420, ehk 2/3 kogu vanemate hulgast. Küsitlus koosnes 20 küsimusest. Kooli tugevused: 64% vanematest on täiesti teadlikud, kuidas tema lapsel koolis läheb, 34% pigem nõustub.
Rahul ollakse õpetajate kvalifikatsiooniga, 61% hindab seda väga kõrgeks. Tugiõppe võimalusi peavad heaks 81% vastanutest, samas langes protsent gümnaasiumiosas, millest lähtuvalt võib arvata, et gümnaasiumis tuleks tugiõppele rohkem tähelepanu pöörata. Ainealaste konsultatsioonide saamise suhtes vastas 94% vanematest positiivselt. 
91% vanematest on nõus, et tema laps tunneb end koolis turvaliselt, 89% vanematest teadis, kuhu pöörduda koolikiusamise korral.
Sporditegevuse suhtes koolis on vanemad samuti avaldanud rahulolu märke. Küll on näha kooliaste tõustes vanemate rahulolu langust seoses sportimisvõimaluste pakkumisega. Küll aga on 88% nõus, et õpilastel on piisav valikuvõimalus spordiga tegelemiseks.
90% vanematest on vastanud positiivselt väitele „õpilasi suunatakse osalema võistlustel ja olümpiaadidel“. 
78% vanematest on rahul söökla ja puhveti menüüga, ehkki paljud vanemad arvasid, et puhvet võiks pakkuda tervislikumaid toite (mahlad ja puuviljad). Osad vanemad polnud rahul sööklas pakutava toidu kvaliteediga.
Parendusvõimalused: e-koolis saavad 90% esimese kooliastme vanemad infot , gümnaasiumis on protsent langenud 83-le% Sama tendents esineb kooli ja kodu koostöö tiheduse hindamisel. Kui algkoolis ei nõustu väitega „kooli ja kodu vahel on hea koostöö“ 16%, siis gümnaasiumis juba 40%
Väitega „meie kooli õpilastel on kõrge õpimotivatsioon ja konkurentsivõime“ nõustub 75% vanematest.
Kõige rohkem häirib vanemaid kiusamine kaasõpilaste poolt, austuse puudumine õpetaja vastu, lastel vahet tegemine, lärm vahetundides, remontimata koolimaja, vana mööbel.
Kokkuvõtteks võib nentida, et klassijuhataja roll koostöös kodu ja kooli vahel on väga oluline. Ettepanek lapsevanematele puudutab laste loodava koolilehe „Kresku“ lugemist. Vaid 33% vanematest loeb hetkel koolilehte, kindlasti sisaldab „Kresku“ huvitavat infot nii laste kui ka nende tegemiste kohta.
Kokkuvõtted õpilaste rahuloluuuringutest selguvad jaanuari keskpaigaks.
OTSUSTATI:
4.1 Õpetajad täidavad rahuloluuuringute ankeedid iseseisvalt hiljemalt 15. jaanuariks 2010

5. Erivajadustega õpilased koolis. Nende erisuse arvestamise võimalustest tavakoolis riikliku õppekava täitmiseks – , parandus-ja tugiõppe tundide õpetajad, psühholoog.
KUULATI:
Maie Kuusk- andis ülevaate matemaatika parandusõppe tundidest kolmandas ja neljandas klassis, kolmandas klassis on parandusõppes kaks ja neljandas kuus õpilast. Eesmärk on arendada erivajadusega õpilaste õpioskusi. Lastega tehakse mänge ja matemaatilisi võistlusi, viktoriine. Kolmanda klassi õpilased saavad rahuldavaid tulemusi. Neljandas on kuus õpilast, kummastki paralleelist kolm ja seal eesmärki päris täidetuks lugeda ei saa.
Samas on tõusnud laste enesehinnang, nad käivad hea meelega parandusõppe tundides ja on julged esinema. Tavalises koolitunnis nad ei julge sõna võtta, aga parandusõppe tunnis küll. Peab täheldama, et need õpilased hindavad materiaalsest tunnustusest rohkem sõnalist kiitust. Kaheksast õpilasest seitse peaksid hetkeseisuga matemaatikas klassi rahuldavalt lõpetama.
Mare Miikman – andis ülevaate 5A ja 5B klassi parandusõppe õpilaste õpijõudlusest. 5A klassist käib kohal neli õpilast ja 5B klassist kuus õpilast. Nädalas on mõlemale klassile üks tund. Väga mänguliselt enam viiendas klassis läheneda ei saa. Eesmärk on laste arvutamisoskust või mõistete tundmist järele aidata. Lapsed käivad kenasti kohal. Üks õpilane 5A klassist on problemaatiline ja hoiab tundidest kõrvale. Matemaatikaõpetajaga on tihe kontakt. Parim tagasiside on, kui tunni lõpul ütleb laps, et sai asja selgeks. Mare Miikman hindab parandusõppe vajadust suuremaks kui üks tund nädalas.
Anette Puusemp – andis ülevaate parandusõppe tundidest  6B klassis. Abiõppe nimekirjas on kuus õpilast. Edasi ei jõua kaks õpilast. Edasijõudmatuse põhjuseks on eelkõige laiskus, halb mälu, tegemata kodutööd. Teise grupi moodustavad õpilased, kes käivad vabatahtlikult konsultatsiooni saamas, seal hulgas on ka nelja-viielisi. Kolmanda grupi õpilastega on kõige raskem – otseselt konsultatsiooni sundida neid ei saa, aga abiõpet nad vajaksid. Samas pole need õpilased hetkel veel parandusõpet vajavate laste nimekirjas.
A. Puusemp on arvamusel, et osad õpilased peaksid kindlasti olema parandusõppe nimekirjas, et neid tasemetöödes diferentseeritult hinnata ning aidata neil leida usku õppimisse.
Eha Keel – andis ülevaate eesti keele parandusõppe tundidest 6.-9. klassis. Tundides tuli kõigepealt diagnoosida laste suurimad probleemid ja vajadused. Üsna suurel määral on tegu üldise rahutuse ja keskendumisvõime puudumisega. Kaheksanda tunni ajal on õpilased ka väga väsinud. Osad õpilased kipuvad ka puuduma. Suur mure on kakskeelsusega. Kõige probleemsem on 7B klassi õpilane, kes pole tundides üldse käinud.
Valentina Tsirihhova – andis ülevaate 9C klassi matemaatika parandusõppest. Nimekirja kuulub kogu klass, 15 õpilast. Kohal käib kahjuks vaid nelja-viie õpilase ringis. Probleemne on selle klassi õpilaste üleüldine puudumine. On karta, et viieteistkümnest õpilasest ei soorita põhikooli lõpueksamit kümme õpilast, kuna neil puudub täielikult huvi õppimise vastu, ei tehta ka koduseid töid.
Mall Koppel – tutvustas abiõppe võimalusi keemias 9.-11. klassile. Tundis muret õpihuvi kadumise üle gümnaasiumis. 9A klassis tekitab probleeme laiskus ja kohusetundetus, õpilased ei soovi kohal käia. 10. klass käib kohal üsna hästi, lisaks käivad kohal ka õpilased, kes polegi abiõppe nimekirjas. Probleemne on gümnaasiumi kursuste süsteem, seetõttu kuhjuvad vanad teemad ja tegemata tööd, mistõttu enne kursuse lõppu on vaja väga palju tööd ära teha. 11. klass käib kohal passiivsemalt, ka nende hinded on teisel õppeveerandil langenud.
OTSUSTATI:
5.1 Vaadata üle ja kinnitada parandusõppe õpilaste nimekiri teiseks õppepoolaastaks (lisatud protokollile)
5.2 Kinnitada logopeedilist abi vajavate õpilaste nimekiri 2. õppepoolaastaks (lisatud protokollile)


6. Ettevalmistustest riigieksamite valimisel ja olemasolevatest
valikutest – S.Aiaste.
KUULATI:
S. Aiaste –Andis lühiülevaate riigieksamite esialgsetest valikutest. Arvuliselt on valikud järgmised: eesti keel 69 õpilast, matemaatika 23 õpilast, füüsika 3 õpilast, keemia 3 õpilast, bioloogia 4 õpilast, ajalugu 19 õpilast, geograafia 20 õpilast 11. klassist ja üks õpilane 12. klassist, kodanikuõpetus 38 õpilast, inglise keel 60 õpilast, vene keel 9 õpilast.
Koolieksamite valikud olid järgmised: sekretäriõpe 6 õpilast, kirjandus 17 õpilast, bioloogia 1õpilane, majandusõpetus 9 õpilast, kunstiajalugu 8 õpilast (sealhulgas kaks uurimustööd), muusikaajalugu 7 õpilast, uurimustöö meedias 2 õpilast.


7. Gümnaasiumi õpilaste tulemustest õppetöös 1. poolaastal –
gümnaasiumi klassijuhatajad.
KUULATI:
Margarita Eero, 10A klassijuhataja – andis ülevaate 10A klassi õppetulemustest esimesel poolaastal.
Annely Raudsepp, 10B klassijuhataja – andis ülevaate 10B klassi õppetulemustest esimesel poolaastal.
Olga Lillemaa, 11A klassijuhataja – andis ülevaate 11A klassi õppetulemustest esimesel poolaastal.
Valentina Sergejeva, 11B klassijuhataja – andis ülevaate 11B klassi õppetulemustest esimesel poolaastal.
Karmen Kisel, 12A klassijuhataja –  andis ülevaate õppeedukusest 12A klassis. Suuri probleeme ei esine, suure tõenäosusega lõpetavad kõik 17 õpilast 12. klassi.
Ele-Marika Sooväli, 12B klassijuhataja – andis ülevaate 12B klassi õppetulemustest esimesel poolaastal.
Priit Ratassepp, 12C klassijuhataja – andis ülevaate 12C klassi õppetulemustest esimesel poolaastal.

Siiri Aiaste – andis ülevaate raskeimatest juhtudest põhikooli õppeedukuses.

8. Õppekeskkonnad – A.Metsaveer.
KUULATI:
Aivar Metsaveer – tutvustas IKT kaasabil toimuvat õppetegevust, mis leiab aset nii klassiruumis kui ka väljaspool klassiruumi ja ametlikku õppetundi. Meie kool hakkab kasutama keskkonda nimega Moodle. Õpetajad saavad selle abil luua õppevahendeid ja teste, õpilased täita neid iseseisvalt. Koolitus Moodle tutvustamiseks toimub reedel, 8. 01 arvutiklassis algusega kell 10.  

9. Ametijuhenditest, sisekorra eeskirja uuendamisest - R.Liblik.
KUULATI:
R. Liblik - muutunud on töölepinguseadus, seetõttu tuleb koostada uued sisekorraeeskirjad. Tänas kõiki õpetajaid, kes tegid ettepanekuid ametijuhendite täiendamiseks ja muutmiseks ja lubas uue ametijuhendi koostamisel õpetajate arvamusega arvestada.
OTSUSTATI:
9.1 Alustada kaasajastatud ja täiendatud õpetajate  ametijuhendi koostamist

10. Jooksvad küsimused – Ly Melesk, Siiri Aiaste
KUULATI:
Ly Melesk – tegi ettepaneku 3A klassi õpilase käitumishinde alandamiseks mitterahuldavaks seoses kaasõpilasele kääridega kehavigastuse tekitamisega.
OTSUSTATI:
10.1 Alandada 3A klassi õpilase käitumishinne mitterahuldavaks

KUULATI:
Siiri Aiaste – tänas õpetajaid hea töö eest esimesel poolaastal, tunnustas pedagooge kes olid teinud mitmeid kooliväliseid üritusi.
Juhtis tähelepanu sellele, et mitmes aines algavad kohe jaanuaris olümpiaadid, meie kooli korraldada on matemaatika olümpiaadi piirkondlik voor.
Andis ülevaate koolitusest, millel 4.-6.01 viibis. Kirjeldas venekeelsete koolide olukorda ja õpilasarvu muutusi. Vene õppekeelega gümnaasiumites on 2011/2012 õppeaastast alates kohustus õpetada 60% ainetest eesti keeles.
Eesti keelest erineva keelega õpilaste toetamine eestikeelsetes koolides on äärmiselt vajalik. Visioon on, et muukeelsetest peredest lapsed saaks EHIS-esse märkida uusimmigrantidena, et nende pearaha oleks vastavalt suurem, et võimaldada neile keelealast täiendõpet. Pole ka koolitusi õpetajatele, kes peavad töötama nn „erikeelsete „ lastega samas klassis.
Õppekirjanduse heakskiitmise kord muutub.
Ilmselt saab olema kolm kohustuslikku riigieksamit – eesti keel, matemaatika ja võõrkeel. Lisandub kaks koolilõpueksamit, millest üks on uurimustöö või praktiline töö gümnaasiumi jooksul. Matemaatika riigieksamis on ette näha lävendi tõstmist 20 punktilt 50-le.


Seotud lehed:
Koolivorm 1.-6. kl   
Õpilaspileti tellimine   
Vastuvõtt kooli!   
Teated

DigiKresku uued lood

* "Ma usun tegutsemisse!"

* Lahkuv USA suursaadik: "Kõige rohkem jään igatsema eestlasi."

* 8.a ja 8.b hariv vaheajareis Peterburi

* Kanal 2 ja Postimees kaks kärbest ühe hoobiga



Vaata ja loe meie koolilehte: kresku.kuristiku.ee


Söökla menüü


Spordiedetabel



Kuristiku GÜmnaasium | www.kuristiku.ee | 2001-2015 | web | Etomite
 
in English po russkii