Tallinna Kuristiku Gümnaasium english russian  

Sündmused

5. okt - Õpetajate päev

Viimati muudetud
Huviringide ajad tabelina 20.09
9C klass 20.09
Tulemas on taas spordinädal! 18.09
 
Viimased pildialbumid
12. klassi lõpuaktus 20. ...
9. klasside lõpuaktus 20....
XII noorte laulu- ja tants...
Kuristiku 30. laulu- ja ta...
Kirjanik Indrek Hargla kü...
 
Kiirviited



Kalender



Outlook.com/
kuristiku.ee

Kuristiku Intra

Loov- ja uurimistööde keskkond
uta.kuristiku.ee

 
Õpetajate sünnipäevad
24.09 – Veinika Lemsalu
25.09 – Jüri Lepp
01.10 – Eha Keel
03.10 – Sirle Truu
05.10 – Olga Lillemaa
 
kuristiku.ee soovitab

Kuristiku
aktiivõppepäevade
blogi


Kuristiku
haridustehnoloog
soovitab


Kuristiku
klassiõpetajate
koduleht


Kuristiku
kehalise kasvatuse
koduleht


TKG koolileht Kresku
Noorte Kotkaste Tallinna Maleva Ida rühm
Noorte Kotkaste Tallinna Maleva Ida rühm


Berit kontsert
Märka ja aita

Lastefond
Aiesec


Kiida õpetajat!



SA Innove
Eksamikeskus


Lasnamäe Linnaosa Valitsus
Lasnamäe
Linnaosa Valitsus

Tallinna Haridusamet

Kooli Tervishoid

Meie oleme:

Tervist edendav kool



Esileht » Uudised » Aasta 2012 » November 2012 » Comeniuse projektiga Rumeenias

Tule meie kooli õppima! Loe vastuvõtu kohta lähemalt...

Comeniuse projektiga Rumeenias

30.09 – 05.10 toimus Comeniuse projekti kolmas koosolek Rumeenias, Bukarestist umbes 150 km kaugusel asuvas väikelinnas Buzàus. Lisaks meile ja rumeenlastele võtsid koosolekust osa ka itaallased, türklased ja lätlased. Meid olid reisil kokku kuus: kaks õpetajat (Margarita Eero ja Raino Liblik) ning kolm õpilast 10. klassist (Kadi Sagor, Tanel Falberg ja Sander Rebane) ning üks õpilane 11. klassist (Polina Latõševa).

Esimene päev hakkas õige varakult, sest pidime juba kell kuus hommikul Tallinna lennujaamas olema. Vaatamata varajasele kellaajale olid kõik rõõmsameelsed ning seiklushimulised. Tallinnast lahkudes teadsime vaid, et Rumeenias on hetkel väga soe ilm ning seepärast olid kohvrid peaaegu täiesti tühjad. Suure osa kohvrite sisust moodustasid kingitused, mille oma võõrustajatele viisime.

Tallinnast lennuki peale läinud, suundusime Schipoli lennujaama poole. Schipol asub Amsterdamis ning see oli meie vahepunktiks, sest Tallinnast otselendu Bukaresti ei läinud. Schipoli lennujaam on üks Euroopa suuremaid ning sellest saime aru tagasi tulles. Kui olime Bukaresti jõudnud, siis võttis meid seal vastu kohalik projekti eestvedaja. Kohtusime lennujaamas veel itaallaste, türklaste ja lätlastega ning suundusime bussi, mis meid Buzàusse sõidutas. Umbes kella kaheksaks õhtul jõudsime pärale ning kohtusime oma võõrustajatega, kes meid oma kodudesse viisid. Olime küll kõik väga väsinud, aga ka õnnelikud, sest seljataha oli jäänud pikk lennu- ja bussireis.

Teine päev algas nagu iga tavaline koolipäev: äratus oli kell seitse ning kell kaheksa pidime juba koolis olema. Kooli läksime taksoga. Öeldi, et tavaliselt siin taksoga väga palju ei sõideta, sest see on kallis. Hämmastus oli suur, sest kui kooli juurde jõudsime, andis taksojuht meile tšeki, kus oli sõiduhinnaks märgitud 5 leud (u 1,2 eurot). Koolis õpib ligikaudu 700 õpilast ning see on ainult gümnaasium. Põhikooli ega algkooli selles koolimajas ei ole. Gümnaasium kestab kokku neli aastat: 9.-12. klassini. 10. klassini on kohustuslik koolis käia ning peale selle lõpetamist saab soovi korral minna kutset õppima.

Kella kaheksast kümneni toimus koolimaja tutvustamine. Käisime raamatukogus, spordisaalis, erinevates klassiruumides, k.a arvutiklassis ja auditooriumis. Koolis on kokku 3 arvutiklassi. Kella kümnest alates läksid õpetajad koosolekule, kus räägiti, mida keegi on teinud. Õpilased aga said õues olla ja hiljem kuulasime auditooriumis muusikat ning tantsisime. Õues võis sooja olla ligikaudu 30 kraadi, aga vaadates kohalikke, siis neil küll eriti palav ei olnud. Kell üks lõppes õpetajate koosolek ning me suundusime kõik koos restorani poole, kus meile lõunasööki pakuti. Söögiisu eriti ei olnud, sest ilm oli palav, aga toit oli sellegipoolest maitsev. Ajagraafikust jäime päris kõvasti maha, kuid see ei pannud üldse imestama. Lõunamaades käibki asi niimoodi.

Lõpuks, peale pikaleveninud lõunasööki, külastasime botaanikaaia taolist kohta. See ei ole üldsegi tavaline botaanikaaed, sest seal ei kasva tavalised taimed. Enamik taimedest on geneetiliselt muundatud. Näiteks kasvab seal viskimaitseline arbuus või siis kurk, mis maitseb nagu kiivi. Kasvuhoonetes oli samasugune temperatuur nagu saunas, sest päike küttis need seest nii kuumaks. Mõni ime, et osad taimed olid ära kuivanud. Olles tutvunud omapäraste taimedega, suundusime majja, mis oli 55 aastat vana, ja seal peeti meile loeng erinevatest tomati- ja kurgitaimedest. Hoidsime eestlaste au kõrgel, sest olime ainukesed õpilased, kes loengu lõpuni kuulasid. Peale loengut toimus väike linnaekskursioon ning seejärel saime minna tagasi koju. Õhtul läksime aga tutvumispeole.

Kolmas päev algas samamoodi nagu eelmine. Kell seitse äratus ning kella kaheksaks kooli. Koolis tutvustati meile masinat, mis muutis suure plastmasspudeli väga väikeseks ehk surus ta kokku. Seejärel pidime oma presentatsioone tutvustama. Kell üksteist alustasime sõitu mudavulkaanide juurde. Need ei olnud Buzàust küll väga kaugel, aga sõit kestis kaua, sest tee kulges mägedes. Ja tõepoolest olidki olemas augud, kust seest tuli muda mulksudes välja. Terve suur küngas oli sellise  tegevuse tagajärjel tekkinud. Pildid tehtud ja niisama ringi uuritud, läksime bussi tagasi ning sõitsime edasi ja järgmise peatuse tegime kirikus. Kirikuid on üldse Rumeenias väga palju. Väikese viivitusega käisime ära ka taaskasutuskeskuses. Plastpudelid tehakse ümber kiudeks ning sellest toodetakse näiteks pakkenööri. Päev kulmineerus aga meie auks korraldatud peoga. Eelarvamus oli, et mis seal siis ikka korraldatakse. Söödetakse kõhud täis ja siis minnakse laiali. Aga kaugel sellest. Söömine oli kõige väiksem osa sellest peost. Väga palju sai tantsida ning seda nii palju, et nahk oli lõpuks täiesti märg. Tantsiti nii kohalikke kui ka üldtuntud tantse. Siis tuvustati meile veel kostüüme, mis olid tehtud nt kilekottidest või paberitest. Samuti külastas meid pisikese tantsuga Dracula. Sõime kõik koos ka veel torti ning umbes kella kahe paiku öösel jõudsime koju tagasi.

Neljandal päeval me kooli üldse ei läinudki, vaid alustasime kohe sõitu Dracula lossi poole. Sõita oli umbes 170 km, aga sõit kestis 4 tundi, sest mäed aeglustavad bussisõitu tunduvalt. Tee peal külastasime ka Brașovi linna. Linnas anti meile vabaaega ning kenakese viivitusega saime sõitu jätkata. Dracula lossi jõudsime alles kell neli. Vedas üldse, et me sisse saime, sest piletite müük lõpetati kell neli. Loss asus väikese künka otsas ja sinna jõudmiseks tuli natukene ronida. Lossis käidud, külastasime suveniiripoode ja seejärel alustasime tagasisõitu Buzàu poole. Põhimõtteliselt kulus terve päev sõitmisele, aga õnnelik tuleb olla selle üle, et me üldse jõudsime Dracula lossi. Pidime veel ühte lossi külastama, aga ei jõudnud, sest aeg oli hiline ja lossi ümbruses hiilisid karud.

Projekti koosoleku viimane päev algas sellega, et me kogunesime kõik hotelli juurde, kus õpetajad ööbisid. Seal oli meil pool tundi aega, et hüvasti jätta oma võõrustajatega ning ka kohalike õpetajatega. Rumeenia tüdrukud olid nii õnnetud, et olid lausa pisarates. Aga mis teha, ega iga asi ei saa lõpmatuseni kesta. Peale kurba hetke läksime bussi peale ning sõitsime Bukaresti. Kell pool üksteist olime juba oma hotellis ning siis oli meil täiesti vaba aeg. Käisime kuuekesi ära linnatuuril ja ka poetuuril. Külastasime ka vanalinna ja siis jalutasime hotelli tagasi, et veidi puhata ning hiljem läksime öist Bukaresti vaatama. Liiklus oli juba Buzàus hullumeelne, aga Bukarestis oli see veel hullem. Tuleb lihtsalt tavapärasemast ettevaatlikum olla.

Järgmisel päeval külastasime maailma suuruselt teist maja, Rumeenia parlamendihoonet. Hoone on tõeliselt massiivne ning uhke. Kahe tunni jooksul nägime vaid 5% majast. Maja ei ole täiesti valmiski veel saanud. Ja siis oligi minna hotelli kohvritele järgi. Hotelli ees istusime taksodesse ja sõitsime lennujaama. Aga sellega ei saanud meie seiklused veel otsa. Lennuk hilines päris palju. Eelpool on mainitud, et Schipoli lennujaama suurusest saime alles tagasitulekul aru. Seda sellepärast, et meil olid loetud minutid, et jõuda Tallinnasse minevale lennukile. Jooksime nii kiiresti kui suutsime, aga ikkagi ei jõudnud. Meil tuli veel läbida turvakontrolle, kus oli pikk järjekord. Lõpuks oma värava juurde jõudes pani bussijuht teiselpool klaasust uksed kinni ja meid lennukile ei lastud. See lennujaam on ikka tohutu. Siis mõne aja pärast saime oma hotelli teada ning kui kohale jõudsime, ei olnud kellelgi sooja ega külma sellest, et me lennukist maha jäime. Hotell oli väga luksuslik ja see ei asunud lennujaamast kaugel. Järgmine hommik läksime uuesti lennujaama ning seekord ka lend väljus. Kohvrid saime aga alles mitu päeva hiljem kätte.

Vaatamata mõnele väikesele sekeldusele, oli reis väga põnev. Saime uut teada keskkonna säästmise kohta ning nautida ka suvist päikest. Loodan, et see reis ei jää viimaseks.

Sander Rebane



Uued tööpakkumised    Koolivorm 1.-6. kl   
Õpilaspileti tellimine   
Vastuvõtt kooli!   
Teated


Söökla menüü


Spordiedetabel

Võta osa
> Noorte meedialaager Rakveres
> Prantsuse päev 32. Keskkoolis
> Tasuta nutilaager!
> Tasuta klassikalise muusika kontsert!
> Energiasäästuvalgusti konkurss


Vanemad uudised




Kuristiku GÜmnaasium | www.kuristiku.ee | 2001-2015 | web | Etomite
 
in English po russkii